Valgejõest mäletan veel üht vahvat rattasõitu.See oli siis kui olin väiksem ja mu ratta kumm oli tühi aga issi oli töölt varem ära tulnud ja me pidime minema valgejõe juurde.Issi tõi siis istumismati,pani selle oma ratta toru peale ja ütles et ma sinna peale istuksin.Nii see sõit algas.Üsna ebamugav oli seal istuda aga lõpuks harjusin ära.Kui me kohale jõudsime selgus et vesi oli üle kallaste ,sest oli ju kevad.Nii pidimegi tagasi minema ja koju jõudes oli jalgevahe päris valus.Aga hea asi oli see et üks kogemus jälle juures ja õnnelikult kodus.
Eks järgmine kord näeme jälle
No comments:
Post a Comment